Ärisaladuse, sellises tähenduses nagu me seda täna kasutame, juured ulatuvad tagasi Inglismaale Newbery'sse aastasse 1817 ja USA's Vickerys 1837 aastasse. Sel ajal sai ta oma seadusliku tähenduse ja õiguse, süvenedes küll tol ajal rohkem kahjude hüvitamisele kui ärisaladuse kohtulikule õiguslikkusele.
Legaaldefinitsioon: "Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta."
Ärisaladuse hulka kuuluva teabe määratleb üldiselt ettevõtja ise, olles vajadusel kohustatud oma seisukohti põhjendama. Ettevõtte kohta käivat muud teavet ei loeta ärisaladuseks.
Ärisaladuse "salapära" on edukalt hakatud tänapäeval ära kasutama turunduslikel eesmärkidel. Hea näide sellest on nutitelefoni iPhone veel müüki ilmumata versiooni "kogemata" mõnda kõrtsi unustamine ja siis selle leidja ja tema avalikustamise lugu. Seda kõike siis tehakse eesmärgil saada odavamat ise inimeste seas ja internetis ringi liikuvat reklaami. Sarnaselt ka macrumors.com või sonyalpharumors.com jne. vastavalt siis, kas kaubamärgi või toote põhiselt keskendunult. Toimib selline ärisaladuse avalikustamine, reklaami eesmärgil, juhul kui teema leiab laia kõlapinda.